Su kiri täis igatsust lendas mu juurde
ja südames kuulsin su häält igas reas.
Kõik, sala mis aimatud, tõeliseks muutus –
nüüd kohe mult saama ka vastuse pead.
Nii kiire kui telegramm miski ju poleks,
kus vastan, et armastan minagi sind...
Kuid kõik ju võimatu öelda seal oleks,
mis toimub mu hinges ja erutab mind.
Suur Siber nüüd alistab jälle kord taigat –
me rahvas siin rongide jaoks rajab teed,
et elu kord võidaks need vaikivad paigad,
et tõuseksid linnad ja laulaksid veed.
Nii kiire kui telegramm miski ju poleks,
kuid selles liig kergeks jääks sõnade kaal,
kui tundeile lisamas hingust ei oleks
Amuuri ja Baikali hiidmagistraal.
Suurt usku siin looduse vägevus nõuab,
nii edasi muldel vaid läeb terastes.
Ja usu ka sina, et siia kui jõuad,
siis meiegi elus suur algus on see.
Sul saata ma postiga võiksin need mõtted,
kuid aeglane liiga on kiri mu jaoks.
Ja seepärast abiks meloodiat võttes
las lendab su juurde mult vastuseks laul!