Lendan välja kuldsest puurist
üle kõrge mäe –
armastus on möödas!
Lendan välja kuldsest puurist
siis, kui sa ei näe.
Mind pole sul tarvis...
Õhtul su kõrval viivuks
suigun unne,
õhku hajun koidu eel.
Loodan, et leiad hiljem
uue õnne,
kes on minust parem veel.
Mälestused endaga ühes kõik viin,
sind need ei sega...
Ja nõnda
Lendan välja kuldsest puurist
üle kõrge mäe –
armastus on möödas!
Lendan välja kuldsest puurist
siis, kui sa ei näe.
Mind pole sul tarvis...
Põgenen öisel tunnil
varga kombel
ning ei tule enam eal.
Leian ehk pilvelinna
juba homme –
sa ei tea, et elan seal.
Kusagil on koht, kus ma unustan kõik
aegade jooksul.
Ja nõnda
Lendan välja kuldsest puurist
üle kõrge mäe –
armastus on möödas!
Lendan välja kuldsest puurist
siis, kui sa ei näe,
siis kui sa ei näe,
üle kõrge mäe.
Lendan välja kuldsest puurist...